PacLII Home | Databases | WorldLII | Search | Feedback | Help

Vanuatu - Konstitusen blong Ripablik blong Vanuatu 1980 (rev. 1988)

You are here:   PacLII >> Vanuatu >> Konstitusen blong Ripablik blong Vanuatu 1980 (Rev. 1988)

Konstitusen blong Ripablik blong Vanuatu 1980 (rev. 1988)


Download PDF version [1.64MB]

Ol loa blong Ripablik blong Vanuatu

Konstitusen

LOA IA OLI RIVAESEM LONG 1988

---------------------------------------------------------

KONSTITUSEN BLONG

RIPABLIK BLONG VANUATU

Loa Namba 10 blong 1980

Loa Namba 15 blong 1981

Loa Namba 20 blong 1983

OLGETA ATIKOL INSAED LONG KONSTITUSEN IA

JAPTA 1

KAONTRI IA MO PAOA BLONG RUL LONG HEM

1. Ripablik blong Vanuatu
2. Konstitusen hemi mama loa
3. Nasonal langwis mo olgeta ofisol langwis
4. Paoa blong rulum kaontri, fasin blong vot mo ol politikol pati

JAPTA 2

OL STAMBA RAET MO DIUTI

PAT 1 - Ol Stamba Raet

5. Ol stamba raet mo fridom blong wanwan man mo woman
6. Pipol i mas respektem ol stamba raet

PAT 2 - Ol Impoten Diuti

7. Ol impoten diuti
8. I no rong blong man o woman i no mekem ol impoten diuti ia be Gavman i mas traem blong enkarejem ol pipol blong oli respektem mo mekem ol diuti ia

JAPTA 3

OL SITISEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU

9. Ol man we bambae oli kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu wantaem nomo long dei blong indipendens
10. Ol man we long Dei blong Indipendens bambae oli save askem blong kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu
11. Olgeta we bambae oli bon long taem we Ripablik blong Vanuatu i indipenden finis
12. Ol narafala man we oli wantem kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu
13. Sitisen blong Ripablik blong Vanuatu i no save kam sitisen blong tu kaontri wantaem
14. Ol narafala loa long saed we man i kam sitisen

JAPTA 4

PALEMEN

15. Palemen
16. Olgeta we i gat paoa blong mekem ol loa
17. Fasin blong elektem ol memba blong Palemen
18. Elektoral Komisen
19. Prinsipol Elektoral Ofisa
20. Ol wok blong Elektoral Komisen mo Prinsipol Elektoral Ofisa
21. Fasin we Palemen bambae i wok
22. Spika mo Deputi Spika blong Palemen
23. Ol komiti
24. Ol miting blong Palemen i open long pablik
25. Ol mane blong Gavman
26. Stret fasin blong apruvum ol triti
27. Spesel raet we ol memba blong Palemen i gat
28. Taem blong wok blong Palemen

JAPTA 5

NASONAL KAONSEL BLONG OLGETA JIF

29. Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif
30. Ol wok blong Kaonsel
31. Fasin blong stanemap Kaonsel ia mo wok blong ol jif
32. Spesel raet we ol memba blong Kaonsel ia i gat

JAPTA 6

HED BLONG KAONTRI

33. Presiden blong Ripablik
34. Eleksen blong Presiden blong Ripablik
35. Man we i save kam Presiden blong Ripablik
36. Namba blong yia we wan man bambae i holem wok olsem Presiden mo fasin we oli save tekemaot hem long wok ia
37. Spika blong Palemen i save mekem wok blong Presiden
38. Presiden blong Ripablik i save katem daon panisman blong man

JAPTA 7

PAOA BLONG GAVMAN

39. Paoa blong mekem wok blong Gavman
40. Kaonsel blong ol Minista
41. Fasin blong elektem Praem Minista
42. Fasin blong apoentem ol Minista mo fasin blong tekemaot Minista long wok bong hem
43. Ol Minista bambae oli folem wan tingting nomo mo vot blong no gat tras
44. Samting we i mekem olgeta Mnista i finis long wok blong olgeta
45. Ol narafala samting we oli save mekem wan Minista i finis long wok blong hem
46. Ol Minista oli memba blong Palemen

JAPTA 8

JASTIS

47. Ol wok blong Judiseri
48. Judisol Sevis Komisen
49. Suprim Kot, Jif Jastis mo ol narafala jaj
50. Apil agensem desisen blong Suprim Kot i go long Apil Kot
51. Fasin blong faenemaot stret ol rul blong kastom
52. Ol vilij kot mo aelan kot
53. Man we i luk se narafala man i mekem fasin long hem we i no stret long Konstitusen ia i save putum keis blong hem long Suprim Kot
54. Ol komplen long saed blong eleksen
55. Publik Prosekuta
56. Pablik Solisita

JAPTA 9

ADMINISTREISEN

PAT 1 - Pablik Sevis

57. Olgeta pablik seven
58. Fasin blong transferem wan pablik seven mo raet blong no lusum wok i no aplae long ol politikol advaesa
59. Ol memba blong Pablik Sevis Komisen
60. Ol wok blong Pablik Sevis Komisen

PAT 2 - Ombudsman

61. Ombudsman
62. Ol enkwaeri we Ombudsman i save mekem
63. Ol samting we Ombudsman i faenemaot mo ol ripot blong hem
64. Raet blong wan sitisen blong kasem sevis long langwis we hemi save gud
65. Ombudsman nomo i bos blong wok blong hem

JAPTA 10

LIDASIP KOD

66. Fasin blong ol lida
67. Fasin we bambae ol lida blong kaontri oli folem
68. Palemen bambae i mekem loa from ol fasin ia

JAPTA 11

OL PAOA LONG SAED BLONG EMEJENSI

69. Ol spesel loa long saed blong emejensi
70. Period blong emejensi mo fasin blong putum bak period blong emejensi
71. Ol samting we ol spesel loa we oli mekem long bigfala taem blong trabol olsem oli save talem
72. Ol komplen we i go long suprim kot from ol emejensi reguleisen

JAPTA 12

GRAON

73. Graon i blong ol kastom ona
74. Fasin blong onem graon mo blong yusum graon
75. Graon we man i onem long fasing blong fri-hol taetol
76. Nasonal loa long saed blong graon
77. Kompensesen long saed blong graon
78. Ol rao from graon 79. Bisnis blong salem mo pem graon
80. Gavman i save onem graon
81. Gavman i save seremaot graon long ol man we oli sot long graon

JAPTA 13

DISENTRELAESEISEN

82. Loa blong disentrelaeseisen
83. Ol Lokol Gavman Kaonsel
84. Ol bil blong mekem amendmen long Konstitusen
85. Fasin blong wok folem blong mekem amendmen long Konstitusen Blong mekem amendmen long Konstitusen ia, bambae ol sitisen oli mas mekem referendom fastaem blong soemaot tingting blong olgeta

JAPTA 15

TAEM WE REPRESENTATIF ASEMBLI I FINIS MO GAVMAN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU I STANAP

87. Fes Presiden Blong Ripablik
88. Fes Praem Minista mo ol fes Minista
89. Fes Palemen
90. Ol man we oli stap wok blong Gavman
91. Ol jaj blong Suprim Kot
92. Olgeta samting we Gavman blong Ripablik blong Vanuatu i gat raet blong mekem, o i agri blong mekem o i promes blong mekem
93. Sistem blong eleksen
94. Ol keis we i stap long foret blong kot
95. Ol loa we i stap bifo Ripablik blong Vanuatu i kasem indipendens

SPESEL RUL 1 : ELEKSEN BLONG PRESIDEN BLONG RIPABLIK SPESEL
RUL 2 : ELEKSEN BLONG PRAEM MINISTA


-----------------------------------------

KONSTITUSEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU


YUMI olgeta man Vanuatu,

YUMI PRAOD from yumi bin faet strong blong kam olsem fri man,

MO YUMI TINGTING STRONG YET blong lukaotem gud olgeta samting we yumi winim long faet ia,

MO YUMI STAP HOLEM TAIT FASIN IA we yumi gat ol narafala kala, ol narafala langwis mo ol narafala kastom,

BE YUMI SAVE GUD se long fiuja bambae yumi evriwan i wokbaot long wan rod nomo,

YUMI TALEMAOT NAO IA SE yumi stanemap Ripablik of Vanuatu we yumi ol sitisen blong hem yumi gat wan tingting nomo mo yumi fri man. Kaontri blong yumi ia i stanap long ol gudfala fasin blong ol bubu blong yumi bifo, wetem fasin blong biliv long God mo ol fasin blong kristian man,

BLONG STANEMAP RIPABLIK BLONG YUMI IA OLSEM, yumi evri sitisen i agri blong stap andanit long Konstitusen ia blong hemi holem gud ol laef blong yumi.


JAPTA 1

KAONTRI IA MO PAOA BLONG RUL LONG HEM

RIPABLIK BLONG VANUATU

1. Ripablik blong Vanuatu hemi wan kaontri we olgeta man blong hem oli holem paoa long Gavman mo Gavman ia nao hemi rul long hem.

KONSTITUSEN HEMI MAMA LOA

2. Konstitusen ia hemi mama loa mo hemi stamba blong ol narafala loa blong Ripablik blong Vanuatu.

NASONAL LANGWIS MO OLGETA OFISOL LANGWIS

3. (1) Nasonal langwis blong Ripablik blong Vanuatu hemi Bislama. Olgeta ofisol langwis oli Bislama, Inglis mo Franis. Tufala mein langwis blong edukeisen hemi Inglis mo Franis.

(2) Ripablik blong Vanuatu bambae i lukaotem gud ol netif langwis from oli olsem sam long ol gudfala samting we kaontri ia i gat long bifo i kam kasem tedei mo bambae oli save jusum wan i kam olsem nasonal langwis.

PAOA BLONG RULUM KAONTRI, FASIN BLONG VOT MO OL POLITIKOL PATI

4. (1) Long Vanuatu bambae ol sitisen oli holem paoa blong rulum kaontri mo bambae oli elektem ol memba blong Palemen we bambae oli givim paoa long olgeta blong oli rul.

(2) Sipos Palemen i no mekem loa blong blokem samfala man, olgeta sitisen we oli gat 18 yia o moa bambae oli gat raet blong vot. Bambae olgeta evriwan oli gat sem raet blong vot mo taem oli vot bambae oli gat raet blong mekem long wan fasin we narafala man i no save tingting blong narafala man.

(3) Olgeta sitisen bambae oli gat raet blong stanemap ol politikol pati mo ol pati ia oli gat raet blong putum ol kandidet long taem blong eleksen. Bambae ol pati ia oli respektem oltaem Konstitusen ia mo ol stamba tingting blong demokrasi.

JAPTA 2

OL STAMBA RAET MO DIUTI

PAT 1 - Ol stamba raet

OL STAMBA RAET MO FRIDOM BLONG WANWAN MAN MO WOMAN

5. (1) Ripablik blong Vanuatu hemi luksave se, sipos i no gat eni tabu we loa i putum long ol pipol blong narafala kaontri, evri man mo woman oli gat ol stamba raet mo fridom we oli stap andanit ia wetaot eni diskrimineisen o rabis tingting agensem olgeta from kala blong skin blong olgeta, from kaontri we oli kamaot long hem, from rilijes mo kastom bilif blong olgeta, from tingting blong olgeta long saed blong politik, from langwis blong olgeta o from hemi wan man o wan woman be evriwan i mas tingting hevi mo respektem ol raet mo fridom blong narafala man mo intres blong pablik long saed blong difens, sefti, pablik oda, welfea mo helt:
(a) laef;
(b) fridom;
(c) sekuriti blong wanwan man;
(d) proteksen long saed blong loa;
(e) fri long eni nogud tritmen mo fasin blong fosem man blong wok;
(f) fridom blong talem tingting blong hem mo blong wosip;
(g) fridom blong talem tingting blong hem;
(h) fridom blong kam tugeta mo mit;
(i) fridom blong muv olbaot;
(j) raet blong gat wan praevet laef long hom mo proteksen long propeti mo blong man i no blokem blong narafala man blong enjoyem propeti we hemi gat raet long hem;
(k) ikwel tritmen folem loa o administretiv fasin blong wok, be hemia nomo se i no gat wan loa bambae i go agensem paragraf ia be bambae i setemaot sam rul we blong oli kavremap spesel benefit, welfea, proteksen o developdevelopmen blong ol woman, ol pikinini mo ol yang pipol, ol memba blong ol grup we laef i no isi tumas blong olgeta mo olgeta pipol we oli stap liv long ol eria we i no develop i kam andap tumas.

(2) Loa bambae i protekem olgeta samting ia:
(a) Eni man o woman we oli talem se hemi mekem wan samting i rong bambae hemi mas pas long kot kwiktaem be kot i mas wok indipenden mo no sapotem wan saed mo bambae man o woman ia i gat wan loea blong difendem hem sipos hemi wan bigfala rong;
(b) Pablik i mas stanap long tingting se man o woman we oli talem se hemi mekem rong hemi no brekem loa go kasem taem we wan kot nomo i talem se i tru hemi bin brekem loa;
(c) Eni man o woman we oli talem se hemi mekem wan samting i rong bambae oli mas talemaot kwiktaem long hem long langwis we hemi haremsave wanem rong nao kot i stap faenem se hemi mekem;
(d) Sipos man o woman we oli talem se hemi mekem wan samting i rong i no haremsave langwis we oli stap yusum long kot haus blong jasem rong blong hem, bambae oli mas mekem sua se i gat wan man o woman we i save tanem langwis i stap wetem hem blong givhan long hem;
(e) Kot bambae i no gat raet blong lukluk long keis blong wan man o woman sipos man o woman ia i no stap long kot haus long taem ia. Kot i save lukluk long hem nomo sipos man o woman ia i talem se hemi olraet blong kot i lukluk long keis blong hem;
(f) Kot bambae i no save jasem wan man o woman from wan samting we hemi mekem o hemi no mekem be semtaem aksen blong hemia i no olsem wan rong we i agensem loa we oli raetem o kastom loa long taem we man o woman ia i mekem o i no mekem samting ia;
(g) Kot bambae i no save givim panisman long wan man o woman i ova long limit we i stap long loa long taem we rong ia i tekemples;
(h) Kot bambae i no save lukluk bakegen long wan semak keis blong wan man o woman o long eni narafala rong we hemi save kasem panisman from sipos man o woman ia oli bin padonem hem; o jasem mo talem se hemi rong o kot i talem se i no gat eni rong agensem hem.

PIPOL I MAS RESPEKTEM OL STAMBA RAET

6. (1) Eni man o woman we i luk o i ting se wan narafala man o woman i stap stopem hem o i stap traem blong stopem hem o i bin stopem hem long ol raet we hemi gat folem Konstitusen, hemi save askem long Suprim Kot blong mekem wan desisen blong hemi kasem bak ol raet blong hem ia, hemia nomo sipos hemi no bin traem fastaem finis blong fiksim problem ia long wan narafala fasin blong loa.

(2) Suprim Kot i save givim oda o koman long pepa mo mekem eni desisen, we i kavremap tu saed blong kompenseisen, sipos hemi luk se hemi stret blong givim bak raet blong man o woman ia.

PAT 2 - Ol impoten diuti

OL IMPOTEN DIUTI


7. Wanwan man mo woman i gat ol impoten diuti ia blong mekem long hemwan mo long ol famli laen blong hem mo long ol narafala man mo woman.
(a) blong respektem mo wok oltaem folem ol stampa tingting blong Konstitusen;
(b) blong luksave se hemi save developem fulwan ol save blong hem mo mekem ol mein intres blong hem i kam andap nomo sipos hemi tekempat fulwan long developmen blong nasonal komuniti;
(c) blong wok oltaem folem ol raet we Konstitusen i givim long hem mo yusum ol janis we hemi gat folem Konstitusen blong tekem pat fulwan long ol wok blong Gavman blong Ripablik blong Vanuatu;
(d) blong protektem Ripablik blong Vanuatu mo blong lukaotem gud ol rij samting, ol risos mo envaeronmen blong kaontri ia blong oli save givhan long ol pipol blong kaontri we oli laef tedei mo olgeta jenereisen we bambae oli kam yet;
(e) blong yusum save blong hem blong mekem ol wok we bambae i helpem hemwan mo komuniti mo, sipos i nid, hemi mas traem evri wei blong fainem kaen wok olsem ia;
(f) blong respektem raet mo fridom blong ol narafala pipol mo blong wok tugeta moa wetem ol narafala pipol blong mekem se oli no dipen tumas long narafala man mo blong mekem tu se i gat spirit blong uniti i stap long medel blong olgeta oltaem;
(g) Blong givim, folem loa, hamas hemi save givim blong mekem se i gat ol revenu we bambae Gavman i nidim blong developem Ripablik blong Vanuatu mo blong winim ol stampa tingting we hemi wok had from;
(h) long saed blong ol papa mo mama, tufala i mas sapotem, helpem mo tijim ol pikinini blong tufala, nomata sipos oli bon insaed o aotsaed long maret, mo blong mekem sua se ol pikinini ia oli save gud ol stamba raet mo diuti blong olgeta mo ol stampa tingting we Gavman i stap traem blong winim mo ol kalja mo kastom blong ol pipol blong Vanuatu;
(i) long saed blong ol pikinini, oli mas respektem ol papa mo mama blong olgeta oltaem.

I NO RONG BLONG MAN O WOMAN I NO MEKEM OL IMPOTEN DIUTI IA BE GAVMAN I MAS TRAEM BLONG ENKAREJEM OL PIPOL OLI RESPEKTEM MO MEKEM DIUTI IA

8. Sipos i no gat wan loa i setemaot eni narafala rul, bambae i no minim se wan man o woman i brekem loa sipos hemi no mekem ol impoten diuti ia. Be nomata long hemia, hemi diuti blong evri Gavman blong yusum ol paoa we oli gat blong enkarejem olgeta pipol blong respektem mo mekem ol diuti ia.

JAPTA 3

OL SITISEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU

OL MAN WE BAMBAE OLI KAM SITISEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU WANTAEM NOMO LONG DEI BLONG INDIPENDENS


9. Long dei we Ripablik blong Vanuatu bambae i kam indipenden, olgeta man ia nao bambae oli kam olsem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu wantaem nomo:

(a) Olgeta we ol fo stret bubu blong olgeta oli stret netif blong Ripablik blong Vanuatu, olgeta ia wantaem nomo bambae oli gat raet blong karem nem olsem.
(b) Olgeta we wan long ol olfala blong olgeta bifo i stret netif blong Ripablik blong Vanuatu, mo oli no sitisen blong narafala kaontri mo oli no stap aninit long flag blong narafala kaontri, olgeta ia tu, wantaem nomo bambae oli gat raet blong karem nem olsem.

OL MAN WE LONG DEI BLONG INDIPENDENS BAMBAE OLI SAVE ASKEM BLONG KAM SITISEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU

10. Long dei we Ripablik blong Vanuatu bambae i kam indipenden, olgeta we wan olfala blong olgeta bifo i stret netif blong Ripablik blong Vanuatu, be oli sitisen blong narafala kaontri mo oli stap aninit long flag blong narafala kaontri, sipos olgeta olsem oli wantem kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu, bambae oli save askem o papa mo mama o eni narafala man we i stap lukaotem olgeta i askem long Gavman blong kam sitisen. Olgeta man olsem bambae oli gat tri manis afta long dei ia blong indipenden, sipos no bambae hemi moa long tri manis sipos Palemen i apruvum long wan loa, blong oli askem long Gavman blong kam sitisen. Sipos Gavman i agri blong givim sitisen long wan man olsem, man ia i mas tekemaot nem blong hem long narafala kaontri blong hem ia. Bambae Gavman i givim tri manis long man olsem, sipos no moa long tri manis sipos Palemen i apruvum long wan loa, blong man olsem i tekemaot nem blong hem long narafala kaontri blong hem ia. Be sipos man ia i no mekem olsem, bambae hem i lusum taetol blong hem ia olsem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu. Long saed blong wan pikinini we yia blong hem i no kasem 18 yet, bambae hemi lusum taetol blong hem olsem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu 3 manis afta we hemi kasem 18 yia sipos hemi no tekemaot nem blong hem long narafala kaontri blong hem ia.

OLGETA WE BAMBAE OLI BON LONG TAEM WE RIPABLIK BLONG VANUATU I INDIPENDEN FINIS

11. Olgeta we bambae oli bon long taem we Ripablik blong Vanuatu i indipenden finis, i nating we oli bon long Ripablik blong Vanuatu no long ovasi, be sipos papa mo mama blong olgeta i sitisen blong Ripablik blong Vanuatu bambae olgeta oli sitisen blong Ripablik blong Vanuatu.

OL NARAFALA MAN WE OLI WANTEM KAM SITISEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU

12. Sipos wan man we i sitisen blong narafala kaontri o we i no gat kaontri blong hem, be hem i stap ten yia finis long Ripablik blong Vanuatu o moa long ten yia, mo hem i wantem kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu, bambae hem i save askem long Gavman blong i kam sitisen. Palemen bambae i save mekem sam narafala loa o rul bakegen blong hemi kavremap saed blong ol man we oli wantem kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu long fasin ia, mo bambae hem i save putum ol man blong oli lukluk long ol aplikeisen blong askem sitisen mo disaed long olgeta.

SITISEN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU I NO SAVE KAM SITISEN BLONG TU KAONTRI WANTAEM

13. Ripablik blong Vanuatu bambae i no save letem ol sitisen blong hem blong oli stap andanit long tu flag. Eni sitisen blong Ripablik blong Vanuatu we hemi sitisen blong wan narafala kaontri finis o we i kam sitisen blong wan narafala kaontri bambae i lusum raet blong hem olsem wan sitisen blong Vanuatu. Be bambae hemi no save lusum taetol blong hem olsem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu sipos insaed long period blong 3 manis, o long wan taem we i moa longfala sipos Palemen i disaed long hem, we hemi kasem raet olsem sitisen blong Vanuatu o blong narafala kaontri ia hemi tekemaot nem blong hem long narafala kaontri ia blong hem. Long saed blong wan pikinini we i no kasem 18 yia yet bambae Gavman i givim 3 manis long hem afta we hemi kasem 18 yia blong i tekemaot nem blong hem long narafala kaontri ia blong hem mo kipim wan raet nomo olsem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu.

OL NARAFALA LOA LONG SAED WE MAN I KAM SITISEN

14. Bambae Palemen i save mekem sam moa loa bakegen long saed blong ol man we ol Atikol insaed long Japta ia i no kavremap olgeta blong oli save kam sitisen blong Ripablik blong Vanuatu. Bambae hem i save mekem tu ol loa blong tekemaot raet blong man blong karem raet olsem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu mo blong letem man i tekemaot nem blong hem se hem bambae i no moa kipim raet ia.

JAPTA 4

PALEMEN

PALEMEN


15. Ol pipol we ol sitisen bambae oli jusumaot olgeta blong mekem wok blong Gavman bambae oli stap long wan bodi nomo blong mekem ol wok ia mo bambae yumi singaotem bodi ia olsem Palemen.

OLGETA WE I GAT PAOA BLONG MEKEM OL LOA

16. (1) Palemen ia bambae i save mekem ol loa blong mekem se i gat pis mo oda mo blong mekem wok blong Gavman i gohed gud.

(2) Fasin we Palemen bambae i mekem ol loa, bambae Praem Minista, no wan long ol Minista, no wan o moa long wan Memba blong Palemen i putum bil mo Palemen bambae i vot long hem, mo sipos i apruvum bil ia bambae hemi save kam loa.

(3) Sipos Palemen i agri finis long wan bil olsem bambae bil ia i mas go long Presiden blong Ripablik blong hemi saenem mo stampem bifo 2 wik i pas blong soemaot se bil ia i kam loa blong Ripablik blong Vanuatu.

(4) Sipos Presiden i luk se wan bil blong Palemen i no stret long Konstitusen ia, bambae hemi save askem long Suprim Kot blong i jekemap mo talemaot tingting blong hem long Presiden. Sipos Suprim Kot i talem bil blong Palemen ia i no stret long Konstitusen, bambae Presiden blong Ripablik i no save saenem mo stampem.

FASIN BLONG ELEKTEM OL MEMBA BLONG PALEMEN

17. (1) Palemen bambae i gat ol memba blong hem we ol sitisen oli elektem olgeta folem raet we oli gat blong vot long wan pablik eleksen mo fasin blong mekem eleksen bambae i letem se namba blong ol pati we oli holem jea bambae i folem namba blong ol sitisen we oli vot from ol pati ia. Nao long fasin ia, olgeta grup blong politik mo ol man we oli gat ol narafala tingting bambae oli save gat ol memba we oli ripresentem olgeta long Palemen.

(2) Sipos Palemen i no mekem loa blong blokem samfala man, olgetasitisen blong Ripablik blong Vanuatu we oli gat twenti faef yia o moa bambae oli gat raet blong kam kandidet long eleksen blong Palemen.

ELEKTORAL KOMISEN

18. (1) Bambae i gat wan Elektoral Komisen we insaed i gat wan Jeaman wetem tu memba we bambae Presiden blong Ripablik i apoentem olgeta folem advaes we hemi kasem long Judisol Sevis Komisen.

(2) Olgeta man ia bambae oli no save holem wok olsem Jeaman o memba insaed long Komisen ia:
(a) wan memba o wan kandidet blong eleksen blong Palemen;
(b) wan memba o wan kandidet blong eleksen blong lokol gavman o munisipol eleksen;
(c) wan memba o wan kandidet blong eleksen blong Nasonal Kaonsel blong ol Jif;
(d) eni man we i holem wan hae posisen insaed long wan politikol pati.

(3) Wan Jeaman o wan memba blong Komisen bambae i finis blong holem wok insaed long Komisen ia :
(a) afta 5 yia we oli apaoentem hem blong holem wok ia;
(b) sipos long eni taem, sipos hemi no bin memba blong Komisen, i gat wan samting i hapen we i save blokem hem blong holem kaen wok olsem ia.

PRINSIPOL ELEKTORAL OFISA

19. Bambae i gat wan Prinsipol Elektoral Ofisa we hemi holem wok olsem wan pablik seven.

OL WOK BLONG ELEKTORAL KOMISEN MO PRINSIPOL ELEKTORAL OFISA

20. (1) Elektoral Komisen bambae i lukaot long ol wok blong rejistarem ol man we bambae oli save vot mo bambae hemi lukaotem long olsem wanem oli ranem ol eleksen blong ol memba Palemen, ol memba blong Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif, mo ol memba blong ol lokol gavman mo munisipol kaonsel. Komisen bambae i gat paoa mo wok long saed blong rejistarem ol man blong vot mo long saed blong eleksen olsem we Palemen i talem.

(2) Prinsipol Elektoral Ofisa hemi gat paoa mo wok long saed blong rejistarem ol man blong vot mo long saed blong eleksen olsem we Palemen i talem. Prinsipol Elektoral Ofisa hemi mas sendem infomeisen i go long Komisen olgeta blong oli save abaot ol wok blong hem mo bambae hemi gat raet blong sidaon long ol miting blong Komisen mo bambae hemi folem wanem kaen toktok o advaes we Komisen i givim long hem long saed blong ol wok blong hem.

(3) Sipos i gat wan bil, wan reguleisen o wan narafala kaen loa blong Palemen i jenisem loa blong rejistarem ol man we bambae oli vot o loa blong fasin blong eleksen blong jusumaot ol memba blong Palemen, Nasonal Kaonsel blong ol Jif, ol lokol gavman mo munisipol kaonsel ol bil olsem bambae i mas pas long Elektoral Komisen blong hemi save talemaot tingting blong hem fastaem bifo hemi save go long Palemen blong oli lukluk long hem.

(4) Elektoral Komisen i save sabmitim ol ripot i go long Palemen long saed blong wok we oli putum long han blong hem o eni bil o wan pepa long saed blong loa we hemi raetem long saed blong ol wok blong hem sipos hemi luk se i gat nid long hem.

FASIN WE PALEMEN BAMBAE I WOK

21. (1) Palemen bambae i gat tu odinari miting long wan yia.

(2) Palemen bambae i save mekem ol ekstra odinari miting tu sipos majoriti blong ol Memba, Spika o Praem Minista i askem.

(3) Sipos Konstitusen i no jenisem fasin blong vot, oltaem ol memba blong Palemen bambae oli vot long fasin we ol man oli save luk mo desisen bambae i go long simpol majoriti blong ol memba we oli vot.

(4) Sipos Konstitusen i no jenisem namba blong wan kworom, tu ted blong ol memba insaed long Palemen bambae oli fomem kworom mo miting i save gohed. Sipos i no gat namba we inaf blong mekemap kworom long fes dei blong miting bambae miting i jes tekemples 3 dei afta nomo, mo long taem ia bambae wan simpol majoriti nomo i save fomem kworom.

(5) Palemen nomo bambae i mekem ol rul we bambae i folem blong mekem ol wok blong hem.

SPIKA MO DEPUTI SPIKA BLONG PALEMEN

22. (1) Afta eni jenerol eleksen Palemen bambae i jusumaot wan Spika mo wan o moa Deputi Spika blong hem long fas dei blong fes miting blong hem.

(2) Spika bambae i tekem jea long evri miting blong Palemen mo bambae i wok blong hem blong mekem ol miting i ron stret.

(3) Be sipos Spika ia i no stap bambae Deputi Spika i save mekem olgeta wok blong Spika.

OL KOMITI

23. Palemen bambae i save stanemap ol Komiti blong hem mo bambae i save jusum ol memba blong olgeta.

OL MITING BLONG PALEMEN I OPEN LONG PABLIK

24. Oltaem ol miting blong Palemen bambae i open long olgeta man blong oli save go lesin. Be sipos Palemen i wantem mekem miting long narafala fasin, bambae i save mekem.

OL MANE BLONG GAVMAN

25. (1) Evri yia Gavman bambae hemi putum wan bil blong badjet blong Palemen i apruvum.

(2) I no gat wan man i gat raet blong putum takis, blong jenisim takis, o blong letem ol man we oli stap wok long Gavman blong oli yusum mane be Palemen nomo bambae hemia tru long ol loa we bambae hemi mekem.

(3) Palemen bambae i no save tokbaot eni mosen blong putum takis, blong leftemap takis, o long saed blong spendem pablik mane sipos Gavman i no agri long hem.

(4) Palemen bambae i stanemap wan ofis blong Odita Jenerol we bambae Pablik Sevis Komisen nao i jusum mo putum wan man blong i holem wok insaed.

(5) Wok blong Odita Jenerol bambae hemi stap jekemap ol ripot blong ol mane we ol man we oli stap wok blong Gavman blong Ripablik blong Vanuatu oli spendem, mo bambae i sendem ripot blong hem ia i go long Palemen mo long Gavman.

(6) Sipos Odita Jenerol ia i stap mekem wok blong hem bambae i no gat narafala man i save tok long hem from o i save kam bos blong hem be hemwan nomo bambae i bos long wok we i stap long han blong hem.

STRET FASIN BLONG APRUVUM OL TRITI

26. Sipos Gavman blong Ripablik blong Vanuatu i stap toktok wetem Gavman blong narafala kaontri long saed blong wan triti, bambae hemi mas putum triti ia i kam long Palemen blong Palemen i apruvum sipos:
(a) triti ia i kavremap ol intanasonal oganaeseisen, pis o tred;
(b) triti i mekem se oli mas spendem sam mane blong Gavman;
(c) triti olsem i jenisem laef blong ol man long Ripablik blong Vanuatu long sam wei;
(d) Sipos promes olsem i min se palemen i mas jenisim samfala loa fastaem blong mekem promes i wok;
(e) triti olsem i seftem mak blong graon we i blong Ripablik blong Vanuatu, olsem we i tekemaot sam graon, nao i joenem sam moa graon bakegen, o i jenjenisem graon wetem narafala kaontri.

SPESEL RAET WE OL MEMBA BLONG PALEMEN I GAT

27. (1) Sipos memba blong Palemen i sakem sam strong tok insaed long Palemen o i mekem vot we i agens long narafala man, bambae polis i no save holem hem from mo i no save putum hem long kalabus, mo narafala man tu bambae i no save tekem hem i go long kot.

(2) Sipos memba blong Palemen i gat wan trabol bambae polis i no save holem hem long taem blong miting blong Palemen. Bambae polis i save holem hem nomo sipos Palemen i talem, be bambae hemia from samfala poen nomo we Palemen i luk se polis i mas tekemaot hem from.

TAEM BLONG WOK BLONG PALEMEN

28. (1) Palemen bambae i stanap blong mekem wok blong hem blong 4 yia sipos oli no disolvem fastaem olsem paragraf (2) mo paragraf (3) daon i talem.

(2) Palemen i save disaed se bambae hemi disolv sipos majoriti blong ol memba we oli stap long wan spesel miting we i gat moa long tri kwota blong ol memba oli stap long hem oli agri se bambae Palemen i disolv. Be Spika i mas kasem notis blong mosen ia 1 wik o moa bifo dei we bambae oli toktok mo vot long mosen ia.

(3) Folem advaes we hemi kasem long Kaonsel blong ol Minista, Presiden blong Ripablik i save disaed se Palemen i disolv.

(4) Sipos Palemen i disolv, bambae i mas gat jenerol eleksen bakegen be eleksen ia i no save tekemples bifo 30 dei i pas afta we Palemen i disolv mo i no save stap longtaem go bitim siksti dei afta we Palemen i disolv.

(5) Sipos Palemen i disolv folem paragraf (2) o paragraf (3) afta i gat eleksen bakegen, bambae oli save disolvem niufala Palemen ia bifo 12 manis i pas afta long jenerol eleksen blong hem.

JAPTA 5

NASONAL KAONSEL BLONG OLGETA JIF

NASONAL KAONSEL BLONG OLGETA JIF

29. (1) Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif, ol Distrik Kaonsel blong olgeta Jif bambae oli jusumaot ol kastom jif blong oli sidaon insaed long Nasonal Kaonsel ia.

(2) Kaonsel ia nomo bambae i mekem ol rul we bambae i folem blong mekem ol wok blong hem.

(3) Kaonsel ia bambae i mekem miting wan taem long wan yia. Be hemi save gat moa sipos Gavman, Palemen, o Kaonsel ia nomo i wantem.

(4) Long fes miting blong hem folem eleksen blong hem bambae ol memba blong Kaonsel ia oli jusumaot Presiden blong Kaonsel.

OL WOK BLONG KAONSEL

30. (1) Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif ia i gat paoa blong tokabaot olgeta bisnis blong kastom mo tradisen mo hemi save rekomendem sam rod o wei we yumi save folem blong lukaotem gud mo promotem kalja mo ol langwis blong ol man Vanuatu.

(2) Kaonsel bambae i save givim tingting o advaes blong hem long saed blong eni samting, espeseli long saed blong kastom mo tredisen sipos wan bil we bambae i go long Palemen blong hemi tokbaot hemi tajem saed ia.

FASIN BLONG STANEMAP KAONSEL IA MO WOK BLONG OL JIF

31. Palemen bambae i mekem loa blong mekem rod blong stanemap Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif mo blong mekem ol wok blong hem mo espeseli long saed blong ol wok we ol jif bambae oli mekem long vilij, long aelan mo long distrik.

SPESEL RAET WE OL MEMBA BLONG KAONSEL IA I GAT

32. (1) Sipos memba blong Nasonal Kaonsel blong ol Jif i sakem sam strong tok insaed long Kaonsel o i mekem vot we i agens long narafala man, bambae polis i no save holem hem from mo i no save putum hem long kalabus, mo narafala man tu bambae i no save tekem hem i go long kot.

(2) Sipos memba blong Kaonsel i gat wan trabol bambae polis i no save holem hem long taem blong miting blong Kaonsel o blong wan long ol komiti blong hem. Bambae polis i save holem hem nomo sipos Palemen i talem, be bambae hemia from samfala poen nomo we Palemen i luk se polis i mas tekemaot hem from.

JAPTA 6

HED BLONG KAONTRI

PRESIDEN BLONG RIPABLIK

33. Hed blong Ripablik blong Vanuatu bambae nem blong hem hemi Presiden blong Ripablik, mo bambae hemi saen blong uniti long kaontri ia.

ELEKSEN BLONG PRESIDEN BLONG RIPABLIK

34. (1) Folem Spesel Rul 1 we i stap long en blong Konstitusen ia, Elektoral Kolej we ol memba blong Palemen mo ol Presiden blong ol Lokol Gavman Kaonsel oli mekemap bambae oli elektem Presiden blong Ripablik long fasin blong sikret vot.

(2) Taem i no gat wan man i holem wok olsem Presiden blong Ripablik, bambae oli mas elektem wan niu man blong fulmap ofis ia bifo tri wik i pas afta we hemi empti, o sipos i hapen be Palemen i disolv long sem taem, bambae oli mas elektem nekis man bifo tri wik i pas afta we fes miting blong niufala Palemen i tekemples.

MAN WE I SAVE KAM PRESIDEN BLONG RIPABLIK

35. Elektoral Kolej i save jusum eni netif blong Ripablik blong Vanuatu we i stret blong ol man oli elektem hem blong i kam memba blong Palemen blong i kam Presiden blong.

NAMBA BLONG YIA WE WAN MAN BAMBAE I HOLEM WOK OLSEM PRESIDEN MO FASIN WE OLI SAVE TEKEMAOT HEM LONG WOK IA

36. (1) Wan man i save holem wok olsem Presiden blong faef yia.

(2) Elektoral Kolej we oli setemap folem Atikol 34 bambae i elektem wan Presiden blong Ripablik folem wan mosen we wan ted blong ol memba blong Kolej ia oli saenem mo tu ted blong ol memba blong hem oli apruvum taem ova long tri kwota blong ol memba blong hem, i minim se i mas gat moa long tri ted blong ol Presiden blong ol Lokol Gavman Kaonsel oli stap long taem ia.

(3) Notis blong mosen we sab-atikol (2) andap i tokbaot i mas kasem Spika 2 wik o moa bifo oli miting blong toktok long hem.

(4) Sipos long fas miting blong Kolej i no gat kworom olsem sab-atikol (2) antap i talem, Kolej ia bambae i save mekem miting bakegen afta wan wik i pas blong vot long mosen ia we sab-atikol (2) antap i tokbaot, nating sipos i gat wan kworom blong tu ted blong ol memba blong Kolej nomo oli stap long taem ia.

SPIKA BLONG PALEMEN I SAVE MEKEM WOK BLONG PRESIDEN

37. Sipos samtaem i no gat Presiden blong Ripablik, o hemi stap ovasi o hemi no strong blong mekem wok blong hem, bambae Spika blong Palemen i mekem ol wok blong Presiden folem Konstitusen ia mo ol narafala loa bakegen.

PRESIDEN BLONG RIPABLIK I SAVE KATEM DAON PANISMAN BLONG MAN

38. Presiden blong Ripalik bambae i save sore long man we kot i putum hem long kalabus mo jenisem o daonem panisman blong hem o save letem i go fri. Palemen i save setemap wan komiti blong i givhan long Presiden blong mekem wok ia.

JAPTA 7

PAOA BLONG GAVMAN

PAOA BLONG MEKEM WOK BLONG GAVMAN

39. (1) Olgeta pipol blong Ripablik blong Vanuatu i holem paoa blong Gavman, be olgeta i givim paoa blong mekem wok blong Gavman long Praem Minista wetem Kaonsel blong ol Minista, mo olgeta ia bambae oli mekem wok blong Gavman olsem we Konstitusen wetem ol narafala loa i talem.

(2) Oltaem Praem Minista bambae i stap givim ripot long ol wok blong Gavman blong Vanuatu long Presiden blong Ripablik blong hem i save gud ol wok blong Gavman we i stap gohed.

(3) Sipos Presiden blong Ripablik i luk se wan reguleisen i no stret long Konstitusen ia bambae hemi save sendem reguleisen ia i go long Suprim Kot blong i jekem nao i talemaot tingting blong hem long Presiden.

KAONSEL BLONG OL MINISTA

40. (1) Bambae i gat wan Kaonsel blong ol Minista we ol memba blong hem bambae i gat Praem Minista wetem olgeta Minista blong Gavman.

(2) Namba blong ol Minista wetem Praem Minista bambae i no bitim wan kwota blong totol namba blong evri memba blong Palemen.

FASIN BLONG ELEKTEM PRAEM MINISTA

41. Folem Spesel Rul 2 we i stap long en blong Konstitusen ia, Palemen bambae i elektem wan memba blong hem i kam Praem Minista long fasin blong sikret vot.

FASIN BLONG APOENTEM OL MINISTA MO FASIN BLONG TEKEMAOT MINISTA LONG WOK BONG HEM

42. (1) Praem Minista bambae i jusum sam memba blong Palemen blong oli kam Minista mo bambae hemi save jusum wan long ol Minista ia blong i kam Deputi Praem Minista.

(2) Praem Minista bambae i seraot ol wok blong Gavman i go long han blong ol Minista blong oli lukaot long ol wok ia. (3) Sipos Praem Minista i wantem tekemaot wan Minista long wok blong hem bakegen bambae hemi save mekem.

OL MINISTA BAMBAE OLI FOLEM WAN TINGTING NOMO MO VOT BLONG NOGAT TRAS

43. (1) Long lukluk blong Palemen olgeta Minista oli olsem wan man nomo mo bambae oli gat wan tingting nomo long ol wok blong olgeta.

(2) Palemen bambae i save pasem mosen blong nogat trast agensem Praem Minista. Wan notis long saed blong wan mosen blong nogat tras i mas kasem Spika 1 wik o moa mo wan sikis blong olgeta memba blong Palemen oli mas saenem. Sipos bigfala majoriti blong ol memba oli sapotem mosen ia, bambae Praem Minista wetem ol Minista oli finis long wok stret long dei ia, be bambae oli gohed blong stap long ofis blong olgeta go kasem taem we Palemen i elektem wan niufala Praem Minista bakegen.

SAMTING WE I MEKEM OLGETA MINISTA I FINIS LONG WOK BLONG OLGETA

44. Sipos Praem Minista i risaen o i ded, Kaonsel blong ol Minista bambae i finis mo olgeta Minista oli no moa save yusum nem ia Minista, be bambae oli holem wok blong olgeta gogo kasem we Palemen i elektem wan niufala Praem Minista bakegen. Sipos Praem Minista i ded, Deputi Praem Minista bambae i tekem ples blong hem. Be sipos i no gat wan Deputi Praem Minista, Presiden blong Ripablik bambae i apoentem wan Minista blong hemi stap mekem wok blong Praem Minista go kasem taem we Palemen i elektem wan niufala Praem Minista bakegen.

OL NARAFALA SAMTING WE OLI SAVE MEKEM WAN MINISTA I FINIS LONG WOK BLONG HEM

45. Wan Minista, hemia i minim Praem Minista tu, oli mas finis long wok blong olgeta: (a) Sipos, afta long wan jenerol eleksen, Palemen i mit blong elektem wan niufala Praem Minista;

(b) Sipos hemi finis olsem wan memba blong Palemen folem wan risen we i difren long saed we Palemen hemi disolv; (c) Sipos oli elektem i kam Presiden blong Ripablik o Spika blong Palemen.

OL MINISTA OLI MEMBA BLONG PALEMEN

46. Ol memba blong Palemen we oli apoentem olgeta oli kam Minista bambae oli no lusum taetol blong olgeta olsem ol memba blong Palemen.

JAPTA 8

JASTIS

OL WOK BLONG JUDISERI

47. (1) Olgeta administreisen wok blong jastis bambae i stap long han blong judiseri we bambae hemi mekem ol wok blong hem folem Konstitusen ia wetem ol loa blong Ripablik blong Vanuatu. Hemi wok blong judiseri blong jajem ol rong long fasin we loa ia i talem. Sipos i no gat wan loa we i kavremap rong we judiseri i stap dil wetem, wan kot i save mekem wan desisen long rong ia long fasin we ol man oli luk se i stret gud mo evri taem i posibol bambae jaj i save folem loa blong kastom blong jajem rong olsem.

(2) Presiden blong Ripablik bambae i putumap olgeta jaj be i no Jif Jastis insaed long judiseri folem advaes we hemi kasem long Judisol Sevis Komisen.

(3) Olgeta memba blong judiseri oli holem wok long ofis go kasem taem we oli kasem yia blong ritae. Presiden blong Ripablik nomo i save putumaot eni memba blong judiseri folem olgeta risen ia:

(a) Sipos kot i fainem se jaj ia i mekem wan kriminal rong mo i panisem hem; o

(b) Sipos Judisol Sevis Komisen i fainem se hemi mekem wan bigfala rong, o hemi no save mekem wok blong hem o hemi no moa wok gud.

(4) Presiden blong Ripablik nomo i save promotem mo transferem ol memba blong judiseri folem advaes we hemi kasem long Judisol Sevis Komisen.

(5) Palemen i save givim raet long Presiden blong Ripablik blong hemi apoentem ol akting jaj hemia folem advaes blong Judisol Sevis Komisen be bambae ol akting jaj ia oli holem wok long wan period we bambae oli raetem i stap long leta blong apoenmen blong olgeta.

(6) Olgeta rul we i stap insaed long sab-atikol (3) long saed blong putumaot ol jaj we oli stap insaed long judiseri bambae oli kavremap olgeta akting jaj tu.

JUDISOL SEVIS KOMISEN

48. (1) Judisol Sevis Komisen Bambae i gat wan Jeaman blong hem we hemi Minista we i lukaot long justis, mo bambae i gat Jif Jastis, Jeaman blong Pablik Sevis Komisen, mo wan representativ blong Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif we Kaonsel i apoentem hem.

(2) Bambae i no gat wan narafala man o grup i save daerektem o kontrolem ol wok blong Judisol Sevis Komisen.

SUPRIM KOT, JIF JASTIS MO OL NARAFALA JAJ

49. (1) Suprim Kot bambae i bigfala paoa blong harem mo disaed long eni sivil o kriminal keis, mo bambae i gat ol narafala paoa we Konstitusen ia o eni loa i save givim long hem.

(2) Insaed long Suprim Kot bambae i gat Jif Jastis wetem tri narafala jaj bakegen.

(3) Presiden blong Ripablik nomo bambae i apoentem Jif Jastis afta we hemi toktok wetem Praem Minista mo Lida blong Oposisen.

(4) Ol man we oli kasem kwalifikeisen blong kam loea mo wok olsem wan loea long Ripablik blong Vanuatu bambae hemi save kam Jif Jastis o kam wan jaj long Suprim Kot.

APIL AGENSEM DESISEN BLONG SUPRIM KOT I GO LONG APIL KOT

50. Palemen i save mekem sam rul blong eni man we i pas long Suprim Kot mo i no glad long fes desisen blong hem bambae hemi save apil agensem i go long Apil Kot mo bambae hemi mekem sam rul tu we bambae oli kavremap ol kaen apil we oli go long Apil Kot we insaed bambae i 2 o moa jaj blong Suprim Kot we bambae oli lukluk long keis ia.

FASIN BLONG FAENEMAOT STRET OL RUL BLONG KASTOM

51. Palemen bambae i save mekem ol rul blong faenemaot gud ol rul blong kastom blong bifo mo bambae hem i save mekem rod blong man we i save gud ol kastom blong bifo i sidaon wetem ol jaj long Suprim Kot o Apil Kot mo blong hemi tekempat long ol wok blong kot ia.

OL VILIJ KOT MO AELAN KOT

52. Palemen bambae i mekem ol loa blong stanemap ol velej kot mo aelan kot we bambae oli gat paoa blong jajem ol keis long saed blong kastom wetem sam narafala keis tu mo bambae Palemen i mekem rod blong ol jif oli wok long ol kot ia tu.

MAN WE I LUK SE NARAFALA MAN I MEKEM FASIN LONG HEM WE I NO STRET LONG KONSTITUSEN IA I SAVE PUTUM KEIS BLONG HEM LONG SUPRIM KOT

53. (1) Sipos wan man i luk se narafala man i mekem wan fasin long hem we i no stret long Konstitusen ia, bambae hemi save askem long Suprim Kot blong i lukluk long keis blong hem ia. Be hemia i no stopem hem blong folem wan narafala rod blong oli lukluk long keis blong hem ia.

(2) Suprim Kot bambae i gat paoa blong lukluk long ol keis olsem mo blong mekem eni desisen we bambae fosem man we i rong blong hemi folem ol rul insaed long Konstitusen ia.

(3) Sipos wan narafala kot i stap jajem wan keis long saed blong mining blong wan rul insaed long Konstitusen ia, mo jaj blong kot ia i luk se keis ia i konsenem wan bigfala poen long loa, bambae jaj ia i askem blong Suprim Kot blong i lukluk keis ia mo givim givim wan desisen long hem.

OL KOMPLEN LONG SAED BLONG ELEKSEN

54. Bambae Suprim Kot nomo i gat paoa blong jajem ol komplen blong eleksen. Suprim Kot ia nomo bambae i save talem we fasin we oli folem blong jusumaot man i kam memba blong Palemen, o memba blong Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif, o memba blong Lokol Gavman Kaonsel i stret o i no stret. Suprim Kot nomo bambae i save talem se memba olsem i aot long jea blong hem o hemi no kwalifae blong holem wok ia.

PABLIK PROSEKUTA

55. Folem ol advaes we hemi kasem long Judisol Sevis Komisen, Presiden blong Ripablik bambae i apoentem wan man blong holem wok olsem Pablik Prosekuta mo wok bong man ia hemi blong talemaot ol trabol long Kot. Bambae hemi wok indipenden nomo mo bambae i no gat narafala man i save tok long hem from, o i save kam bos long hem, hem nomo bambae i bos long wok we i stap long han blong hem.

PABLIK SOLISITA

56. Palemen bambae i mekem loa blong stanemap wok blong Pablik Solisita we Presiden blong Ripablik bambae i apoentem hem. Wok blong Pablik Solisita hemi blong givhan long eni man we i nidim help.

JAPTA 9

ADMINISTREISEN

PAT 1 - PABLIK SEVIS

OLGETA PABLIK SEVEN

57. (1) Olgeta pablik seven bambae oli wok wetem respek long Konstitusen ia mo vois blong ol sitisen blong Ripablik blong Vanuatu.

(2) Ol sitisen blong Ripablik blong Vanuatu nomo bambae oli holem ol wok blong insaed long Gavman. Pablik Sevis Komisen bambae i lukluk long ol narafala kwalifikeisen blong apoentem man i go insaed long Pablik Sevis.

(3) Pablik Sevis Komisen i no save putum wan man long wan post we i kamaot folem wan loa.

(4) Sipos i gat spesel keis, Praem Minista o Presiden blong Lokol Gavman Kaonsel i save askem blong oli tekem sam man blong wok blong smol taem nomo from i gat sam wok blong Gavman we i jes kamaot be oli bin plan from. Be sipos i gat wan ejen keis i kamap, bambae Pablik Sevis Komisen i save mekem wan desisen olsem long ples blong Praem Minista hemia afta we hemi toktok wetem Minista blong Faenans mo Minista we i lukaot long pablik administreisen.

(5) Sipos i gat ol post yet folem loa bambae ol pablik seven oli gohed blong holem wok blong olgeta, be bambae Gavman i tekemaot hem long wok nomo folem Konstitusen ia.

(6) Gavman bambae i givim inkris long salari blong olgeta pablik seven olsem we ol loa blong Ripablik blong Vanuatu i talem.

(7) Sipos pablik seven i kasem we yia blong hemi ritae bambae hemi finis long wok blong Gavman o sipos Pablik Sevis Komisen i sakemaot hem long wok. Gavman bambae i no save daonem taetol mo salari blong wan pablik seven sipos hemi no toktok wetem Pablik Sevis Komisen yet.

(8) Rul we i stap long sab-atikol (5) antap bambae i no save blokem Gavman blong givim kompolsori eli ritaemen long ol pablik seven, folem stret fasin we loa i talem, blong mekem se hemi save karem ol niu man blong fulmap ol post ia.

FASIN BLONG TRANSFEREM WAN PABLIK SEVEN MO RAET BLONG NO LUSUM WOK I NO APLAE LONG OL POLITIKOL ADVAESA

58. (1) Rul we i stap long Atikol 55 (5) antap bambae i no aplae long ol politikol advaesa blong Praem Minista mo ol narafala Minista.

(2) Praem Minista i gat paoa blong transferem eni senia pablik seven insaed long ol defren ministri i go long wan narafala wok we level blong hem i semak long hemia we hemi stap long hem fastaem.

OL MEMBA BLONG PABLIK SEVIS KOMISEN

59. (1) Insaed long Pablik Sevis Komisen bambae i gat faef memba we bambae Presiden blong Ripablik bambae i apoentem olgeta afta we hemi toktok wetem Praem Minista fastaem mo bambae memba blong Komisen ia oli holem wok ia blong tri yia.

(2) Long evri yia Presiden blong Ripablik bambae i apoentem wan long ol memba blong Komisen ia blong i holem wok olsem Jeaman we diuti blong hem hemi blong arenjem ol miting blong Komisen.

(3) Sipos wan man we i memba blong Pablik Sevis Komisen i winim eleksen blong kam wan memba blong Palemen, o i kam wan memba blong Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif, o i kam wan memba blong wan Lokol Gavman Kaonsel, o oli givim wan hae wok long hem long wan politikol pati, bambae i no save holem wok olsem memba blong Komisen.

(4) Wan memba blong Komisen bambae i lusum jea blong hem sipos hemi mekem wan fasin o wan samting we sipos i bin mekem fastaem bifo i holem wok ia bambae oli no save putum hem i kam memba blong Komisen ia.

OL WOK BLONG PABLIK SEVIS KOMISEN

60. (1) Hemi diuti blong Pablik Sevis Komisen blong apoentem mo promotem ol pablik seven mo blong jusum ol pablik seven we oli mas go long ol trening kos insaed long Vanuatu o long ovasi. Blong mekem hemia, hemi save oganaesem sam eksam we oli man i save kompit long hem blong winim ples.

(2) Hemi diuti blong Pablik Sevis Komisen tu blong disaplinim ol pablik seven.

(3) Pablik Sevis Komisen i no gat paoa ova long judisori, ami, polis fos mo tijing sevis.

(4) Pablik Sevis Komisen bambae hemi wok indipenden nomo mo bambae i no gat narafala man i save tok long hem from wok we hemi stap mekem, o i save kam bos long hem mo hem nomo bambae i bos long wok we i stap long han blong hem.

PAT 2 - OMBUDSMAN

OMBUDSMAN

61. (1) Afta we Presiden blong Ripablik i toktok wetem Praem Minista, Spika blong Palemen, ol lida blong ol pati blong politik we oli gat memba long Palemen, Presiden blong Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif, ol Presiden blong ol Lokol Gavman Kaonsel, Jeaman blong Pablik Sevis Komisen mo Jeaman blong Judisol Sevis Komisen bambae hemi apoentem wan Ombusdman we bambae hemi holem wok blong 5 yia.

(2) Wan man i no save holem wok olsem Ombudsman sipos hemi wan memba blong Palemen, o memba blong Nasonal Kaonsel blong olgeta jif, o memba blong wan Lokol Gavman Kaonsel, o i holem wok long wan narafala pablik ofis o hemi holem wok insaed long wan politikol pati.

(3) Ombudsman bambae i lusum wok blong hem sipos hemi mekem wan fasin o wan samting we sipos i bin mekem fastaem bifo i holem wok ia bambae oli no save putum hem i kam olsem Ombudsman.

OL ENKWAERI WE OMBUDSMAN I SAVE MEKEM

62. (1) Ombudsman bambae i gat raet blong mekem enkwaeri long fasin o wok blong wan man o bodi we Atikol ia i kavremap:

(a) Sipos hemi kasem wan komplen ong wan memba blong pablik (o sipos memba blong pablik ia hemi no save mekem, bamba i save kam long ripresentativ blong hem o wan memba blong famli blong hem) we i kleim se hemi safa from i gat injastis i kamaot folem fasin o wok blong wan man o bodi;

(b) Folem rikwes blong wan Minista, o wan memba blong Palemen, o wan memba blong Nasonal Kaonsel blong olgeta Jif, o wan memba blong wan Lokol Gavman Kaonsel; o

(c) Folem tingting blong hemwan nomo.

(2) Ol rul insaed long Atikol ia bambae oli kavremap evri pablik seven, pablik otoriti mo ol dipatmen anda long ol ministri be i no Presiden blong Ripablik, Judisol Sevis Komisen, Suprim Kot mo ol narafala judisol bodi.

(3) Ombudsman ia bambae i gat paoa blong askem wan Minista, pablik seven, administreta, otoriti o eni narafala man blong helpem hem long wok blong hem, givim hem sam infomeisen mo dokumen we hemi nidim long ol enkwaeri.

(4) Ombudsman bambae i givim janis long man o bodi ia we oli stap mekem komplen agensem blong hemi ansa long ol komplen we oli stap mekem agensem hem.

(5) Ombudsman bambae i mekem ol enkwaeri blong hem long praevet.

OL SAMTING WE OMBUDSMAN I FAENEMAOT MO OL RIPOT BLONG HEM

63. (1) Sipos afta long plante wok Ombudsman i fainemaot se komplen we memba blong pablik i mekem i no tru, bambae hem i talemaot long man ia we i komplen se wanem we hemi talem i no gat stamba blong hem mo bamba hemi talemaot desien blong hem ia tu long Praem Minista mo hed blong gavman dipatmen o otoriti we komplen ia i kavremap hem tu.

(2) Sipos afta long plante wok Ombudsman i fainemaot se fasin o wok ia we oli mekem komplen agensem i brekem loa from man i no save gud ol loa o i no save wanem tru samting nao i hapen, o from hemi tekem tumas taem blong mekem wok blong hem be i no gat gud risen blong hem, o from hemi mekem wan samting we i no stret long narafala man, o from i mekem kranke wok nomo long hem, mo from risen ia nao hemi ting se oli mas kanselem o jenisem eni desisen we i kamaot o eni fasin blong wok we oli bin stap folem long bifo finis i kam oli mas jenisem, bambae hemi mas talemaot wanem we hemi fainem long Praem Minista mo hed blong gavman dipatmen o otoriti we komplen ia i kavremap hem tu.

(3) Eni man long pablik i save ridim o luk ridim blong Ombudsman sipos Ombudsman i no blokem se Praem Minista wetem hed blong gavman dipatmen nomo we ripot ia i kavremap hem tufala i save luk ful ripot ia o wan pat blong hem from sefti o intres blong pablik. Be bambae Ombudsman i mas talemaot ol samting we hemi fainem long man o bodi we i mekem komplen.

(4) Praem Minista o hed blong gavman dipatmen we ripot ia i kavremap hem bambae i no mas tekem tumas taem blong disaed long wanem we Ombudsman i fainemaot. Afta bambae hemi mas talemaot desisen we hemi tekem wetem ol risen bihaen long hem i go long long man we i mekem komplen. Eni period we i putum limit long taem we ol wok blong kot i mas gohed long hem bambae i no save stat kasem taem we man we i mekem komplen i kasem desisen ia.

(5) Ombudsman bambae i sabmitim ol ripot long saed blong wok blong hem i go long Palemen evri yia mo sipos i luk se i gat nid long hem, bambae hemi save mekem ol narafala ripot bakegen long saed blong wok blong hem mo wanem hemi mekem folem ol samting we hemi faenemaot. Hemi save talemaot long Palemen wanem samting we i no stret long saed blong wok blong administreisen.

RAET BLONG WAN SITISEN BLONG KASEM SEVIS LONG LANGWIS WE HEMI SAVE GUD

64. (1) Hemi raet blong wan sitisen blong Vanuatu blong i save kasem sevis we ol ofis blong Gavman blong Ripablik blong Vanuatu oli stap givim long ofisol langwis we hemi stap yusum.

(2) Sipos wan sitisen i luk se i gat wan rong agensem sab-atikol (1) antap bambae hemi save talemaot rong ia long Ombudsman blong Ombudsman i save mekem wan enkwaeri folem ol rul insaed long Atikol 62 mo 63 antap.

(3) Evri yia bambae Ombudsman i mas mekem spesel ripot i go long Palemen abaot long fasin we ol man oli stap yusum trifala lanwis ia wetem ol narafala lanwis tu long Ripablik blong Vanuatu mo long ripot ia, bambae Ombudsman i save tokbaot ol rod we kaontri i save folem blong mekem ol man oli respektem mo holem taet olgeta lanwis blong Ripablik blong Vanuatu.

OMBUDSMAN NOMO I BOS BLONG WOK BLONG HEM

65. Sipos Ombudsman i stap mekem wok blong hem bambae i no gat wan man i save tok long hem from, o bos blong hem from hem nomo bambae i bos long wok we i stap long han blong hem.

JAPTA 10

LIDASIP KOD

FASIN BLONG OL LIDA

66. (1) Hemi diuti blong eni man we ol pipol i lukluk long hem olsem wan lida folem Atikol 67, blong kontrolem fasin blong hem insaed long pablik mo praevet laef blong hem blong mekem se hemi no:

(a) putum hem long wan posisen we i save mekem se i gat wan konflik blong ol intres o bambae i mekem se ol man long pablik oli save stap askem kwesten abaot olgeta pablik o ofisol diuti blong hem;

(b) rabisim nem blong ofis o posisen blong hem;

(c) mekem se ol man long pablik i askem kwesten abaot integriti blong hem; o

(d) putum long denja o mekem se ol man oli nomo respektem mo no gat trast long integriti we Vanuatu Gavman i gat.

(2) Andap long hemia, wan lida hemi no save yusum ofis blong hem blong hemi winim samting long pesonal intres blong hem o blong hemi mekem bisnis o blong hemi joen long eni bisnis o aktiviti we bambae i save mekem se pablik hemi resem kwesten sipos hemi stap mekem ol diuti blong hem olsem we sab-atikol (1) i talem o no.

FASIN WE BAMBAE OL LIDA BLONG KAONTRI OLI FOLEM

67. Ol lida we Japta ia i tokbaot i gat Presiden blong Ripablik, Praem Minista, ol Minista blong Gavman, ol memba blong Palemen, mo samfala pablik seven, ofisa blong Gavman we loa i kavremap olgeta.

PALEMEN BAMBAE I MEKEM LOA FROM OL FASIN IA

68. Palemen bambae i apruvum loa blong mekem ol rul insaed long Japta 10 i gat paoa.

JAPTA 11

OL PAOA LONG SAED BLONG EMEJENSI

OL SPESEL LOA LONG SAED BLONG EMEJENSI


69. Kaonsel blong ol Minista i save mekem ol loa blong dil wetem eni emejensi, hemia olgeta taem olsem:

(a) Sipos i gat wan wo long Ripablik blong Vanuatu;

(b) Sipos Presiden blong Ripablik i diklerem, folem advaes blong Kaonsel blong ol Minista, se hemi taem blong emejensi folem wan natural disasta, o from ol man oli stap faet mo hemi toktok ia wetem tingting blong putum bak pis bakegen.

PERIOD BLONG EMEJENSI MO FASIN BLONG PUTUM BAK PERIOD BLONG EMEJENSI

70. (1) Sipos Palemen i stap miting be i gat wan period blong emejensi we oli diklerem folem Atikol 69, bambae taem blong emejensi ia stop long en blong 1 wik be bambae i save bitim 1 wik sipos Palemen i agri long hem long wan resolusen we tu ted blong ol memba blong hem oli sapotem.

(2) Sipos Palemen i no stap miting be i gat wan period blong emejensi bambae period blong emejensi ia i stop long en blong 2 wik.

(3) Sipos Palemen i pasem wan resolusen folem sab-atikol (1), period blong emejensi we resolusen ia i kavremap bambae i stap long period we oli raetem i stap long resolusen be hemia nomo, wan period blong emejensi i no save stap kasem ova long 3 manis long wan taem.

(4) Sipos i gat wan period blong emejensi, hemia bambae i no blokem Palemen blong holem miting.

(5) Palemen i no save disolv folem ol toktok we i stap long Atikol 28(2) o 28(3) long taem blong emejensi. Sipos wok blong Palemen i finis folem ol toktok we i stap long Atikol 28(1) long taem blong emejensi, olgeta memba blong Palemen we oli jas finis oli save miting blong lukluk nomo long saed blong taem blong emejensi go kasem taem we niu Palemen i holem fes miting blong hem.

(6) Palemen i save pasem wan resolusen long eni taem blong stopem period blong emejensi sipos tu ted blong ol memba blong hem oli sapotem resolusen ia.

OL SAMTING WE OL SPESEL LOA WE OLI MEKEM LONG BIGFALA TAEM BLONG TRABOL OLSEM OLI SAVE TALEM

71. (1) Nomata long ol toktok we i stap insaed long Pat I blong Japta 2 blong Konstitusen ia, eni reguleisen we Kaonsel blong ol Minista i apruvum folem Atikol 69 bambae i gat ful paoa be hemia nomo se i no mas gat wan reguleisen we bambae i:

(a) blokem raet blong man i gat wan laef mo blong hemi no kasem ol rabis fasin o blong oli fosem hem blong wok olsem wan animol; mo

(b) mekem se polis i holem taet wan man moa long wan manis wetaot janis blong go long kot be bambae hemi save mekem nomo sipos man ia hemi wan enemi blong hem from kaontri blong hem i stap faet agensem Ripablik blong Vanuatu.

(2) Ol reguleisen ia we Kaonsel blong ol Minista i mekem folem Atikol 69 i mas gat bigfala nid blong hem folem emejensi we i stap kavremap mo oli stret wetem fasin blong wan demokratik kaontri.

OL KOMPLEN WE I GO LONG SUPRIM KOT FROM OL EMEJENSI REGULEISEN

72. Sipos wan sitisen i ting se wan reguleisen we Kaonsel blong ol Minista i mekem folem Atikol 69 i mekem hem i safa bambae hemi save askem long Suprim Kot, we i gat bigfala paoa, sipos reguleisen ia o evri reguleisen ia oli stret o no.

JAPTA 12

GRAON

GRAON I BLONG OL KASTOM ONA

73. Evri graon long Ripablik blong Vanuatu i blong ol stret kastom ona wetem ol pikinini blong olgeta.

FASIN BLONG ONEM GRAON MO BLONG YUSUM GRAON

74. Fasin blong onem mo yusum graon long Ripablik blong Vanuatu bambae i folem fasin we ol kastom rul blong bifo i putum.

GRAON WE MAN I ONEM LONG FASING BLONG FRI-HOL TAETOL

75. Olgeta sitisen blong Ripablik blong Vanuatu we oli stret netiv bambae oli save holem graon long fasin blong fri-hol taetol we i folem wan sistem blong onem graon we ol pipol oli agri long hem mo akseptem.

NASONAL LOA LONG SAED BLONG GRAON

76. Afta we hemi toktok wetem Nasonal Kaonsel blong olgeta jif, Palemen bambae i mekem wan nasonal loa blong graon we bambae i mekem se ol rul we i stap insaed long Atikol 73, 74 mo 75 oli gat paoa mo bambae hemi save mekem ol narafala loa tu we bambae oli kavremap ol narafala kaen graon bakegen we wan long olgeta nao hemi graon long taon.

KOMPENSESEN LONG SAED BLONG GRAON

77. Palemen bambae i mekem sam rul we bambae oli folem blong wokemaot ol kompensesen mo fasin we bambae oli pem ol kompensesen ia long hem i go long ol man we ol rul anda long Japta ia i afektem ol intres blong olgeta.

OL RAO FROM GRAON

78. (1) Sipos i gat graon we netif i talem se i blong hem, be narafala man i stap yusum, nao i gat rao from graon ia from ol rul insaed long Japta ia, bambae Gavman i holem graon ia gogo kasem taem we oli stretem rao ia.

(2) Gavman blong Ripablik blong Vanuatu bambae i mekem rod blong stretem ol rao blong ol kastom ona from ol graon blong olgeta long fasin we i folem ol loa blong kastom wetem ol fasin blong hem.

BISNIS BLONG SALEM MO PEM GRAON

79. (1) Nomata wanem rul i stap insaed long Atikol 73, 74 mo 75, sipos wan stret netif blong Ripablik blong Vanuatu i wantem givim wan pis graon long wan man narafala ples we i karem sitisen blong Ripablik blong Vanuatu o long wan man we i no sitisen blong Ripablik blong Vanuatu, hemi mas askem raet long Gavman fastaem.

(2) Oltaem Gavman bambae i givim raet long stret netif blong i givim graon olsem sabatikol (1) i talem, be bambae hemi no save givim raet ia sipos hemi luk se bambae hemi spoelem intres blong:

(a) olgeta kastom ona blong graon ia;

(b) stret netif long keis we hemi no kastom ona blong graon ia;

(c) komuniti we graon ia i stap long eria blong hem;

(d) Ripablik blong Vanuatu.

GAVMAN I SAVE ONEM GRAON

80. Nomata wanem rul i stap insaed long Atikol 73 mo 74 andap, Gavman i save pemaot graon long ol kastom ona blong hemi yusum long saed blong pablik intres.

GAVMAN I SAVE SEREMAOT GRAON LONG OL MAN WE OLI SOT LONG GRAON

81. (1) Nomata wanem rul i stap insaed long Atikol 73 mo 74 andap, Gavman i save pemaot graon long kastom ona wetem tingting blong transferem taetol blong hem i go long narafala man we i stret netif o i go long wan komuniti blong ol stret netif we oli kamaot long wan aelan blong Vanuatu we i no gat inaf graon long hem.

(2) Taem Gavman i givimaot graon long sam narafala man long fasin we i stap insaed long sab-atikol (1), bambae hemi lukluk fastaem long laen blong tufala, langwis blong tufala, kastom blong tufala, mo ples we tufala i stap long hem blong mekem se bambae tufala i save stap gud wanples.

JAPTA 13

DISENTRELAESEISEN

LOA BLONG DISENTRELAESEISEN

82. Ripablik blong Vanuatu, we i luksave impotens blong disentrelaeseisen blong mekem se ol pipol oli save tekempat fulwan long ol wok blong lukaotem lokol gavman rijen blong olgeta, bambae hemi apruvum sam loa we bambae oli yusum blong mekem tingting ia i kam tru.

OL LOKOL GAVMAN KAONSEL

83. Loa blong disentrelaeseisen we bambae i kamaot bambae i divaedem Ripablik blong Vanuatu i go long ol Lokol Gavman Rijen mo bambae i mekem se wan Lokol Gavman Kaonsel i lukaot long ol administreisen wok blong wanwan rijen mo insaed long Kaonsel ia bambae i gat ol representatif blong ol jif.

JAPTA 14

FASIN BLONG MEKEM AMENDMEN LONG KONSTITUSEN

OL BIL BLONG MEKEM AMENDMEN LONG KONSTITUSEN

84. Praem Minista o wan memba blong Palemen i save putum wan bil i kam long Palemen long saed blong jenisim sam toktok blong Konstitusen ia.

FASIN BLONG WOK FOLEM BLONG MEKEM AMENDMEN LONG KONSTITUSEN

85. Wan bil blong mekem amendmen long Konstitusen i save gat paoa nomo sipos bil ia i kasem sapot blong moa long tu ted blong evri memba blong Palemen we oli stap long wan spesel siting we i gat insaed kworom blong tri kwota blong evri memba i stap. Sipos i no gat wan kworom olsem ia long fes siting, Palemen i save mit bakegen wan wik afta mo semak majoriti ia oli save mekem wan desisen long hem nomata sipos tu ted nomo blong ol memba i stap long taem ia.

BLONG MEKEM AMENDMEN LONG KONSTITUSIN IA, BAMBAE OL SITISEN OLI MAS MEKEM REFERENDOM FASTAEM BLONG SOEMAOT TINGTING BLONG OLGETA

86. Wan bil blong mekem amendmen long Konstitusen long saed blong fasin blong yusum trifala langwis ia Bislama, Inglis mo Franis long kaontri ia, o long saed blong mekem eleksen, o long saed blong sistem blong Palemen we oli pasem folem Atikol 85 bambae i save gat paoa nomo sipos ol sitisen oli sapotem tru long wan referendom.

JAPTA 15

TAEM WE REPRESENTATIF ASEMBLI I FINIS MO GAVMAN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU I STANAP

FES PRESIDEN BLONG RIPABLIK

87. Nomata wanem toktok i stap long Japta 6, fes Presiden blong Ripablik bambae hemi:

(a) wan man we ol memba blong Representatif Asembli wetem ol Presiden blong ol Rijenol Kaonsel, sipos oli stanemap olgeta finis long taem ia, we oli mekemap elektoral kolej oli elektem hem long dei bifo long Dei blong Indipendens;

(b) stat blong mekem ol wok blong Presiden stat long Dei blong Indipendens mo bambae hemi wok folem ol toktok insaed long Konstitusen ia.

FES PRAEM MINISTA MO OL FES MINISTA

88. Man we i Jif Minista long dei bifo long Dei blong Indipendens bambae hemi kam Praem Minista blong Ripablik blong Vanuatu mo ol Minista long dei bifo long Dei blong Indipendens bambae oli kam ol Minista mo bambae oli holem ol wok ia olsem oli elektem o apoentem olgeta folem ol toktok blong Japta 7 i talem.

FES PALEMEN

89. (1) Ol man we long dei bifo long Dei blong Indipendens oli memba blong Representatif Asembli bambae olgeta oli kam memba blong Palemen mo bambae oli kipim jea blong olgeta long Palemen folem ol toktok insaed long Konstitusen ia.

(2) Man we long dei bifo long Dei blong Indipendens hemi Jeaman blong Reresentatif Asembli bambae hemi holem wok olsem Spika blong Palemen go kasem taem we oli jusum wan narafala man blong holem wok ia.

(3) Ol rul we Representatif Asembli i stap folem blong mekem wok blong hem long dei bifo long Dei blong Indipendens bambae Palemen i wok folem ol rul ia go kasem taem we hemi jenisim olgeta lelbet blong mekem oli stret long fasin blong hem, o i mekem ol niufala rul blong jenisim olgeta olsem we toktok long Atikol 21(5) i talem be bambae Palemen i mekem sua eni jenis we hemi mekem long mining blong ol olfala rul ia i stret gud wetem ol toktok blong Konstitusen ia.

(4) Palemen bambae i disolv long namba 14 Novemba 1983, hemia sipos oli no disolvem fastaem bifo long deit ia.

OL MAN WE OLI STAP WOK BLONG GAVMAN

90. (1) Sipos i no gat narafala toktok long Konstitusen ia, wan man we long dei bifo long Dei blong Indipendens hemi stap holem wan wok long Gavman blong Ripablik blong Vanuatu bambae hemi gohed blong wok long ofis ia o long wan semak ofis we oli setemap folem Konstitusen mo bambae ol tem mo kondisen blong wok i semak nomo olsem olgeta we hemi bin stap wok folem bifo long dei ia.

(2) Sab-atikol (1) antap bambae i no save blokem Palemen long paoa blong hem blong givim kompolsori ritaemen long ol ofisa we oli wok insaed long Gavman be oli no stret sitisen blong kaontri ia hemia blong mekem nomo se oli save putum ol stret sitisen blong Ripablik blong Vanuatu blong oli holem ol wok ia.

(3) Nomata wanem toktok i stap long Atikol 55(2), sipos i no gat wan stret sitisen blong Ripablik blong Vanuatu we i inaf blong holem wan kaen wok insaed long Gavman, Gavman bambae i save putum wok ia long han blong wan man narafala kaontri, be long keis blong wan jaj blong Suprim Kot, bambae hemi holem wok blong smol taem nomo olsem we Gavman i talem.

OL JAJ BLONG SUPRIM KOT

91. Nomata wanem toktok i stap long Japta 8, wan man we stret long dei bifo long Dei blong Indipendens hemi bin stap holem wok olsem wan jaj long Suprim Kot o long wan Distrik Kot we i stap bifo Indipendens, bambae i holem wok olsem jaj blong Suprim Kot go kasem taem we oli apoentem wan man i go long ofis ia folem Japta 8. Presiden blong Ripablik i save apoentem wan long ol jaj ia blong i holem wok olsem Jif Jastis go kasem taem we bambae oli apoentem wan stret man blong holem wok olsem Jif Jastis.

OLGETA SAMTING WE GAVMAN BLONG RIPABLIK BLONG VANUATU I GAT RAET BLONG MEKEM, O I AGRI BLONG MEKEM O I PROMES BLONG MEKEM

92. (1) Long dei ia we Ripablik blong Vanuatu bambae i kam indipenden, olgeta samting we fastaem Gavman blong Niu Hebredis i gat raet blong mekem, olgeta samting we hemi promes blong mekem mo olgeta samting we hemi agri blong mekem bambae oli kam anda long responsibiliti blong Gavman blong Ripablik blong Vanuatu sipos oli kamaot folem wan kontrek o wan narafala rod.

(2) Olgeta toktok insaed long sab-atikol (1) antap oli no save stopem Gavman blong Ripablik blong Vanuatu blong hemi go toktok bakegen abaot raet blong mekem samting, agrimen blong mekem samting o promes blong mekem samting we sabatikol ia i tokbaot.

SISTEM BLONG ELEKSEN

93. Afta long ol jenerol eleksen we i folem taem we Gavman blong Inglan mo Gavman blong Franis i ekjensim leta long tufala blong givim paoa long ol toktok insaed long Atikol ia, Ripresentatif Asembli bambae i putumap wan Komiti we insaed i gat sem namba blong ol pipol we oli kamaot long evri politikol grup mo Komiti ia nao bambae i lukluk long fasin blong mekem eleksen, blong i save givim tok long Palemen long sam niufala fasin blong mekem eleksen folem Atikol 17(1). Wanem tingting Komiti i kamap wetem bambae oli putum long wan loa we Palemen bambae i lukluk long hem be loa ia bambae i save gat paoa nomo sipos hemi kasem sapot blong moa long tu ted blong evri memba blong Palemen we oli stap long wan spesel siting we i gat insaed kworom blong tri kwota blong evri memba i stap. Sipos i no gat wan kworom olsem ia long fes siting, Palemen i save mit bakegen wan wik afta mo semak majoriti ia oli save mekem wan desisen long hem nomata sipos tu ted nomo blong ol memba i stap long taem ia.

OL KEIS WE I STAP LONG FORET BLONG KOT

94. Evri sivil o kriminal keis we i stap long foret blong eni kot blong Ripablik blong Vanuatu long dei bifo long Dei blong Indipendens bambae oli mas dil wetem long dei ia o afta long dei ia folem eni jenerol o spesel toktok we i kam long Suprim Kot anda eni loa we Palemen i pasem blong kavremap saed ia.

OL LOA WE I STAP BIFO RIPABLIK BLONG VANUATU I KASEM INDIPENDENS

95. (1) Go kasem taem we Palemen i mekem sam narafala loa blong tekem ples blong olgeta, evri Joen Reguleisen wetem ol smolsmol loa mo rul we oli kamaot folem ol Joen Reguleisen ia we oli gat paoa i stap long dei bifo long Dei blong Indipendens bambae oli gohed blong gat paoa long dei ia o afta long dei ia olsem se oli bin kamaot folem Konstitusen ia mo bambae Palemen i mekem sua eni jenis we hemi mekem long mining blong ol olfala loa o rul ia i stret gud wetem ol toktok blong Konstitusen ia.

(2) Go kasem taem we Palemen i mekem sam narafala loa blong tekem ples blong olgeta, ol loa blong Inglan mo Franis we oli gat paoa i stap long Ripablik blong Vanuatu long dei bifo long Dei blong Indipendens, bambae oli gohed blong gat paoa long dei ia o afta long dei ia sipos oli no kanselem olgeta o oli no go agensem indipenden steitas blong Vanuatu mo long sipos i posibol oli mas kavremap kastom blong kaontri.

(3) Long dei we Ripablik blong Vanuatu i kam indipenden, ol loa blong kastom bambae oli gohed blong gat paoa mo bambae oli kam pat blong ol loa blong Ripablik blong Vanuatu.

SPESEL RUL 1

(Atikol 34)

ELEKSEN BLONG PRESIDEN BLONG RIPABLIK

1. Sipos Presiden blong Ripablik i finis long wok blong hem, Elektoral Kolej bambae i mas mit bifo tri wik i pas afta we Presiden i finis wok blong elektem wan man blong hemi kam nekis Presiden blong Ripablik.

2. (1) Elektoral Kolej bambae i gohed blong elektem Presiden blong Ripablik sipos tri kwota blong ol memba blong hem oli stap long fes miting blong hem ia.

(2) Be sipos i no gat tri kwota blong ol memba blong Elektoral Kolej long fes miting ia, bambae Kolej i save mit bakegen taem we foti eit haoa i pas mo bambae hemi stret nomo wetem loa blong seken miting ia i gohed blong elektem wan niu Presiden sipos i gat tu ted blong ol memba blong Kolej o moa oli stap long taem ia.

3. Kandidet we i winim vot blong tu-ted blong olgeta memba blong Elektotal Kolej bambae hemi holem wok olsem nekis Presiden blong Ripablik.

SPESEL RUL 2

(Atikol 41)

ELEKSEN BLONG PRAEM MINISTA

1. Kandidet we i winim vot blong bigfala majoriti blong olgeta memba blong Palemen bambae hemi holem wok olsem Praem Minista.

2. Sipos ol memba blong Palemen oli vot be oli no elektem wan man folem paragraf 1 antap, bambae oli mekem narafala vot bakegen be kandidet we i gat smol namba olgeta long vot we oli mekem fastaem bambae oli tekemaot nem blong hem taem oli mekem narafala vot ia.

3. Sipos long seken vot ia i no gat man i kasem namba ol sem we paragraf 1 i talem, bambae oli stap vot bakegen. Be ol taem oli mas tekemaot nem blong man we i kasem smol namba olgeta long vot we oli jes mekem. Bambae oli mekem olsem ia gogo kasem taem we wan man i kasem namba ia we paragraf 1 i talem, o sipos i gat tu kandidet nomo i stap, kandidet we i kasem vot blong simpol majoriti blong ol memba bambae hemi kam Praem Minista.

PacLII: Copyright Policy | Disclaimers | Privacy Policy | Feedback| Report an error
URL: http://www.paclii.org/vu/legis/konstitusen1988.html